Telereklaamist

Kuigi tele-reklaami tootmine ja reklaamimahtude ostmine on kulukas tegevus, on sellelkui peamisel audio-visuaalsel reklaamivormil (kandes sihtgrupini sõnumit nii hääle kui pildi teel) suured eelised:

  • emotsioon – telereklaam loob kõige tõenäolisemalt sihtgrupis vajaliku emotsiooni;
  • apelleerib kahele meelele – erinevalt raadio (audio), väli- või trükimeediast (visuaal), mis levib vaid üht kanalit kaudu, jõuab telereklaam suhgrupini ka siis, kui inimene hetkel ekraani poole ei vaata (kuid kuuleb) või kui tema kuulmismeeled on hetkel seotud näiteks telefonivestlusega (siiski näeb);
  • täpsus – tulenevalt telekanalite laiast repertuaarist on reklaami võimalik väga täpselt sihtgrupini juhtida.

Kuid telereklaam ei ole efektiivne igal juhul. Oluline on nii projekti kunstiline ja tehniline kvaliteet kui ka kampaania läbimõtlemine ning täpne planeerimine. Reklaamiteadlane Leonard Lodish (Ameerikast, Wharton School’ist) on arendanud telereklaami efektiivsuse mõõtmiseks mudeli. Firmad, kes on seda mudelit kasutanud, peavad seda väga efektiivseks.

Vundamentaalne küsimus Lodish’i uurimuses oli, miks osad reklaamiprojektid avaldavad müügile märkimisväärset mõju ja teised mitte? Tema uuringu käigus selgus, et mitmed firmad on välja töötanud teatud telereklaami “reeglid”. Alljärgnevalt hulk tegureid, mida telereklaami tellides peaks järgima:

  • turuosa: selleks, et telereklaami teel turuosa suurendada, peab telereklaami turuosa olema vähemalt poole suurem ettevõtte / toote turuosast;
  • piisav näitamiste sagedus: suure tulemuslikkuse tagab vähemalt kolm ekraniseerimist vaataja kohta;
  • piisav kogumaht: pigem enam telereklaami kui vähem;
  • piisav pikkus: selleks, et sihgrupis emotsiooni tekitada, peab klipp olema piisavalt pikk ja andma aega sisse elada (näiteks Marlboro ei tooda enam klippe, mis oleksid lühemad kui 50 sekundit);
  • mõju: reklaam televisioonis on pikatoimeline, kuid ka pika mõjufaktoriga…
by Peeter Nieler
Cube Productionsi produtsent


Pulseeriv telereklaam üldjuhul tõhusaim

Meediaplaneerimisel kasutatavad parameetrid on: reklaami esituse koht/kanal, aeg, sagedus ja intervall. Nende elementide eri kombinatsioonid on erineva tõhususega. Milline on siis optimaalseim kombinatsioon? Reklaami (sh meediaplaani) mõju hindamiseks müügile tuleb kõrvutada reklaami märkamise ja ostukäitumise andmeid paneeluuringust. Vaatluse all on 500–1000 leibkonnast koosnev vastajate paneel. Iga leibkond on varustatud kaupade joonkoodi lugejaga, millega fikseeritakse ostud pereliikme tasandil ja telemõõdikuga, mis fikseerib iga leibkonna liikme teleri jälgimise aja.Loomulikult on ka sellel andmekogumisviisil mõned puudused. Näiteks fakt, et inimene reklaamipausi hetkel registreeriti vaatajana, ei tähenda alati seda, et ta konkreetset reklaami märkas. Meediatarbimist jälgiv elektrooniline mõõtmistehnika on välja töötatud ainult televisioonile. Ostu mõjutavad faktoreid, nagu jaotus ja hinnasoodustused kampaania ajal, ei ole eraldi vaadeldud. Samas on kirjeldatu hetkel kõige täpsem mõõtmistehnika.

Loe edasi…

Lihtsustatud lähenemine telereklaami tulemuslikkuse mõõtmiseks

Tuginedes inglise firma Abbey Management Services uuringutele olevat see populaarne müüt, et telereklaami mõju müügile on raske mõõta. Ka viimases Clancy & Shulmani raamatus “Turundusmüüdid, mis hävitavad äri” (inglise k. “Marketing Myths That Are Killing Business”) on see kirjas kui Müüt nr 27.

Loe edasi…

Kas telereklaam võiks toimida ka väiksema ettevõtte huvides?

Sa näed, kuidas üks äri teise järel end tele kaudu reklaamib ning tahes-tahtmata turgatab Su peas: “Nad peavad selle pealt teenima või nad ei teeks seda! Kas mina võiksin teha kasumlikku telereklaamikampaania”

Loe edasi…

Vaataja ei armasta telereklaami

Sellest aastast ametlikult kasutusele võetud telemõõdiku süsteem näitab, et umbes veerand televaatajaist ei jälgi saadete vahel näidatavaid reklaame. Kuigi täpsustatud uuring annab ülevaate sellest, et suur osa inimestest ei pea telereklaamist lugu, on tellijale reklaami hind tõusnud.

Loe edasi…




%d bloggers like this: